Aasta algus on ikka selline, kus plaanitakse tulevat hooaega ja et mis üleüldse juhtuma hakkab. Meie kandi võidusõitjad (paljud ka sõiduvõitjad), olid plaaninud korraliku kompoti terve hooaja peale.
Rallisõitjatest olid Marko ja Mario kokku pannud paketi "võtame kõik, mis võtta annab". Kahjuks õnnestus pakett 50%, sest Mario oli vist tehnikajumalale ohverdamised tegemata jätnud, või ei tea mis anomaalia seal oli, kuid kogeda niipalju ebaõnne.... oh joppenpuhh. Markol see-eest tundus kõik klappivat. Kuuest osaletud võistlusest viis etapivõitu ja kokkuvõttes Eesti Meister klassis E11. Maarjamaa kõige kiiremini liikuvat Elroni ohjav ekipaaž oli sel aastal Marko Ringenberg/Allar Heina. Ja kui tehnikajumal Mariole natuke hingamisruumi jättis, siis lõpetas mees kohe ka poodiumil. Ootame huviga, mis hooaeg 2017 tooma hakkab, sest vaevalt kumbki neist järgmine aasta teise koha peale sõitma läheb.
Rallikrossis tegid Janno ning Jüri väga kõva hooaja. Nende hooaja plaan oli oma jälg sel aastal rallikrossi sarja jätta. Ning seda nad kindlasti ka tegid.
Oma pisikest punast riisiraketti ohjav Janno, oli kindlasti rallikrossi selle hooaja fenomen. Näidata hambaid ja tagatulesid tunduvalt kiiremaid autosid ohjavatele konkurentidele, on väärt saavutus. Laitses tuli ülipasase ilmaga ka poodiumikoht (Sel päeval võitis Marko Lõuna-Eesti rallil esikoha ja Mario tuli kolmandaks, et oli ikka hea päev meie meestele). Sõidujoone järgi on Janno küll trammijuht, aga no see selleks. Pilti on temast lihtsalt nõme teha, sest kruusa ei lenda ja tagumist otsa ei loobi. Erinevalt Jürist, kes sel hooajal ainult külg ees sõitiski. Talvel pool sunniviisiliselt rihmadega istmesse kinnitatud ning "enne autost välja ei saa, kui ära ostad" tehingu sõlminud Jüri, näitas kohe esimesel rallikrossi etapil, et roolikeeramise kunst ei ole aastatega kätest kusagile kadunud. Elvast korjas mees kohe poodiumikoha, ning konkurendid said ilmselge tormihoiatuse. Kindlasti näitas Jüri seitsme rallikrossi etapiga, et järgmine hooaeg peaksid teised mehed nii piipu kui prille hoidma hakkama. Uskumatult hästi pidas vastu ka meie meeste tehnika, ei mingeid viperusi. Kindlasti on seal mängus ka mehaanikute käsi.
Superkross on nüüd selline sari, kus osalevadki peaaegu ainult Vändra mehed. Kui poleks neid, poleks ka superkrossis pulli ja möllu. Ja sellega said nad aasta lõikes korralikult hakkama.
Sel aastal näitasid oma oskusi Janno, Karol, Marten, Armin, Jüri ning ühel etapil ka Priit. Esiveoliste vabaklassis möllanud Janno, näitas keset hooaega Laitses starti ilmudes paljudele konkurentidele, et kus need kõige kiiremini edasiviivad rööpad siis ka asuvad. Konkurendid käisid peale eelsõite boksis päris uurimas, et mis kaadervärk sinna kapoti alla istutatud on. Kuid ei olnudki midagi uut ja huvitavat. Mees ise on nii kõva lihtsalt. Aga no kui Arvo Kask tuli Piirojale sõitma, siis tuli leppida teise kohaga, sest Arvo teab Piiroja rööpaid kõige paremini. Kui rööbastest rääkida, siis Karol oli sel aastal see mees, kes korduvalt füüsikaseadusi eiras ning üritas oma rohelise konnaga teistest erinevaid liigutusi teha. Piirojal mees lihtsalt sõitis mingi hetk nina peal ja siis tagaratas lennus ja nii edasi. Sarnaselt Mariole, oli ka Karol tehnikajumalale karburaatori viimata jätnud ning ebaõnn oli talle kui otsaette kirjutatud. Tundub, et roheliste autode värk. Aga Laitses näitas ta oma tõelist sisu ja võttis ikka selle esikoha karika ära ning hooaja lõpetas samamoodi poodiumil. Marten võttis Karolist ning Jannost õppust ja soovis samuti karikaid koju kapi otsa. Kõigest 13-aastane põdrapull arenes hooaja vältel silmnähtavalt ning viimasel etapil Laitses tegi konkurentidel elu päris raskeks. Samas koges ka tema ebaõnne, kuid ma arvan, et Marteni suuremad sõidud on alles ees. Samamoodi Arminil, kes võttis hooaja küll tunduvalt rahulikumalt, kuid arengut oli näha samamoodi silmnähtavalt. Mehaanik-paps Aivo ütles peale Laitse mehaanikute sõitu, et pole ime, miks poiss kiiremini ei sõida, auto ei lähe lihtsalt edasi! Kuid edasi läks Jüri auto, sest see kollane Opel kihutas neliveolistest autodest mööda niimoodi, et Subaru mehed pidi services vaatama, et ega bensu asemel diislit pole paaki pandud. Kuid superkrossi võistlustel, just finaalides, ei teinud Jüril pea ja käed koostööd ja suurem tulemus jäi saavutamata.
Olin ise end sättinud ühe Taali raja kurvi mätta otsa, et noh, tulistan paar pilti, kui Jürka samas kurvis üritas Skoda Fabia Supercarist sisekurvist mööda nõeluda. Sinna kurvi ta kahjuks jäi ka. Ise kirus ja vandus, et no mida pekki ta nüüd siis korraldas.
Kuid see selleks.
Karolist veel niipalju, et tema on meil ka ju kaardilugeja positsiooni sisse võtnud. Ükspäev potsatas postkasti kiri:"Tere, tule kaarti lugema, maksan kõik kinni!" No päris nii konkreetselt ilmselt mitte, kuid diil oli hea ning Karmo Karelsoni nimelise piloodi kõrvale Karol Saaremaa rallil istus. Kaasa tegid nad ka Varbola rahvaralli ning järgmise hooaja plaanid on hetkel selgitamisel.
Ja ei tohi ära unustada mehaanikuid, vabandust, Mehaanikuid! Suure tähega tuleb need nimed kirjutada. Mehed, kes põhimõtteliselt kaifivad seda, et nad ei saa nädalavahetusel kodus olla, mehed kes ei saa õhtuti kell kuus koju minna telekat vaatama, mehed kelle dresscode on tunke ja kindad, mehed kes on seal, kus nad olema peavad! Müts maha Kristjani, Raido, Aroni, Aivo, Alo, Janeki, Janno papsi Jaanuse ning kõigi teiste ees, kes on käe külge pannud!
Ja meil on ka ju fännid raja ääres. Suuremal või väiksemal määral, on alati keegi kohal. Olgu see võistlus Missos, Saaremaal, Elvas, Tartus, Tallinnas, Vasalemmas või kus iganes. Keegi ikka hoiab Vändra meestele pöialt!
Rallisport on tõesti nagu eluviis. Tartu rallil arvestasime Jannoga välja, et selleks hetkeks olime käinud KUUETEISTKÜMNEL nädalavahetusel mootorispordiüritusel. Oli see siis Eesti autoralli, rallikross, superkross, Läti rallikross, Poola ralli või mingi muu väiksem üritus, kuid kohal me kõik oma pundiga varieeruvalt ka olime. Kui rallimehed sõitsid, siis krossimehed vaatasid raja äärest. Kui krossimehed plekki mõlkisid, siis rallimehed tulid boksi norima ja näpuga vibutama, et oleks pidanud ikka konkurendist mööda sõitma. Huvilised on ju kõik, toetust on tunda igas aspektis! Pole ka ime, miks tahad laupäeval või pühapäeval kell 5 hommikul ärgata, et kusagile teise Eesti otsa minna ja kruusa hammaste vahele saada.
Ja mina, kui algaja fotograaf, olen ka rahul, et olen saanud selle hooaja läbi kaamerasilma üles võtta ning just põhjusega, et rajal on omad mehed sõitmas! :)
Allpool natuke pilte. Best of 2016 on toimetamisel, aga siit peaks mõne emotsiooni saama küll.
Tänan lugemast!
Allpool natuke pilte. Best of 2016 on toimetamisel, aga siit peaks mõne emotsiooni saama küll.
Tänan lugemast!
No comments:
Post a Comment